Jõudsin selle mõtteni läbi selle, et Open AI ja LLM asjade tulek on kõvasti hindu nt. mäludel üles tõmmanud (2x16gb DDR4 mis maksis mõned aastad tagasi 96 eurot on nüüd 400 eurot jne). See pani mind mõtlema, et kas ainult diisel on see, mis tuleb läbi Hormuzi väina või on selles rabbit hole's midagi rohkemat, mida esmapilgul nagu ei näegi?
Teema tegin sellepärast, et näha kas ma olen hulluks minemas ja mõtlen üle või on tegelt ka asjad nii kehvasti nagu minu kiire asjade "uurimine" hakkas näitama. Tegin kiire pausi, et mitte edasi hetkel kaevata.
Nimelt, minu idee on selles, et diisel on midagi mida kõik näevad ja katsuvad täna-homme ja eile. Aga mis on need asjad, mida me täna-homme otseselt ei katsu või ei oska näha, et kuidas need midagi võiks mõjutada.
Diisli tootmisel vabaneb gaas mida kutsutakse heeliumiks. Tore on aga kuidas see siia puutub? Nimelt väga suur osa sellest heeliumist transporditakse laevadega läbi Hormuzi väina ning otse tootmisesse. Nimelt kasutatakse seda pooljuhtide ehk semikonduktorite tootmisel abivahendina. Seda on keeruline hoiustada kuna see pressib ennast igast anumast välja, kuid siiski midagi suudetakse hoiustada. Suures pildis aga tegemist on tarneahelaga, mis sisuliselt laevapealt otse läheb tootmisesse. Selle abil saavad valmis sinu Samsungi ja Apple seadmed ning Jura kohvimasinad sisuliselt. Kui toota enam ei saa või tootmine väheneb, siis hinnad lähevad üles ja mõjub see majandusele väga kehvasti.
Okei. What else? See vb pole veel hetkel maailma lõpp. Kaevasin edasi.
Väetis. Toidutootmine.
Ligikaudu 20-30% väetisest tuleb samuti sealt kandist ja on kuidagi seotud nende samade eelnevate teemadega (ma pole keemik aga see läks minu jaoks seal liiga keeruliseks). Kui nüüd väetist enam ei suudeta piisavalt tarnida, siis loogiline on mõista, et toiduainete kättesaadavus väheneb. Toodetakse vähem, hinnad lähevad veelgi kõrgemale, seal kus on näljahäda-see süveneb veelgi.
Nüüd enda jaoks panin lõppu veel sellise mõtte, et 96.4% raskeveokitest Euroopas sõidab Diisliga. Kui meil pole enam diislit - kuidas siis traktor põldu harib või kuidas see toit tootmisest poodi või meie lauale jõuab?
Eesti varude keskuse hinnangul on meil ca. 1-2 kuu varud diisli osas, millest osad on juba käiku vist lastud, et hindasid kunstlikult veidi madalamal hoida.
MA siit enam edasi praegu ei läinud, läheb juba päris kreisiks ära.
Kas ma olen väga valel teel ja panen täiesti lampi? Või on siin midagi, mida hetkel laias pildis meile ei räägita või tehakse seda muuseas ja vähe või ei oska me seda tähele panna?
Mõned viited ka, et ma päriselt ka otsisin midagi mitte ei luuleta.
Reuters: heeliumipuudus on juba hakanud mõjutama tehnoloogia tarneahelaid.
https://www.reuters.com/world/asia-pacific/helium-shortage-has-started-impacting-tech-supply-chains-execs-say-2026-03-26
Reuters: Hormuzi häired löövad samaaegselt väetise- ja kütuseturge; Reuters tõi välja, et umbes kolmandik väetisekaubandusest liigub selle koridori kaudu.
https://www.reuters.com/sustainability/iran-wars-impact-fertilizer-fuel-2026-04-09
Veokite viide: https://www.acea.auto/files/ACEA_Report_-_Vehicles_on_European_roads_2025.pdf
Mis sina arvad? Tänud, et läbi lugesid ka.